Ida Mõtteloo Leksikon Viki
Advertisement
1024px-Four-swastika collage (transparent).png

svastika (sanskriti keeles ‘hüveolu’; tiibeti keeles gyung drung; hiina keeles 卍 wan; jaapani keeles man, manji), õnnetoov märk, mis on laialdaselt kasutusel nii budismis, džainismis kui ka hinduismis.

Indias tunti svastika märki juba Induse kultuuri ajal (III–II aastatuhandel e.m.a).

Svastika on võrdhaarne rist, mille kõik otsad on murtud (haakrist); levinud on nii päri- kui ka vastupäeva murtud otstega svastikad.

Hinduismis sümboliseerib svastika päikest, õnne ja Brahmat.

Budismis on svastika eelkõige seadmuseratta (sanskriti keeles dharmacakra), džainismis seitsmenda tirthankara sümbol.

Hiinas ja Kaug-Idas sümboliseerib svastika paljusust, jagades sama hääldust ja tähendust vanahiina keeles suurimat arvu (10 000) tähistava kirjamärgiga.

Advertisement