meeleolu (sanskriti keeles saṃskāra ’kokkutehtus’; paali keeles saṅkhāra; tiibeti keeles ’du byed; hiina keeles ⾏ xing; jaapani keeles an), ka meelekujund, budismis mõiste, mis tähistab kõiki inimest tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive.

Meeleolu on neljas isiksuse koostisosa ja sõltuvusliku tekkimise ahela teine lüli. Meeleolud tekivad varasemate (ka eelmiste elude) tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meeleolude osakaalu.

Ka hinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.

India traditsioonilises ühiskonnas tähendas mõiste meeleolu aluseks olev sõna saṃskāra kakskordsündinute rituaale, mis on seotud inimese elu pöördeliste sündmustega, nagu sünd, täiskasvanuks saamine, abiellumine ja matus.

Inglise keeles formations, mental formations, conditioning factors, constructing activities, volitions.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.