Ida Mõtteloo Leksikon Viki
Advertisement

mõistmine (sanskriti keeles prajñā; paali keeles pañña; tiibeti keeles shes rab; hiina keeles 般若 banruo, 智慧 zhihui; jaapani keeles hannya, chi’e) India õpetustes, eriti budismis, nii meeleharjutus kui ka selle tulemusel tekkinud teadvuse kõrgeim seisund.

Mahajaanas on mõistmine tähtsaim kuue ületava toimingu seas; ületav mõistmine (sanskriti keeles prajñāpāramitā) annab ka teistele ületavatele toimingutele nende ületava väärtuse.

Mõistmine viitab eelkõige tühjuse mõistmisele ehk arusaamisele, kuidas asjad tegelikult on.

Mõistmine koos kõlbluse ja mõtlusega on üks budismi kolmest alusmõistest, kaheksaosalises tees on mõistmine 1.-2. osa (õige vaade ja kavatsus) ühisnimetajaks.

Mahajaanas esineb mõistmine sageli koos kaastundega. Vadžrajaanas on mõistmine ja kaastunne ühtsed ning seda sümboliseerib mees- ja naispooluse ühendus, kus mõistmine on naisprintsiip (pradžnja), mille sümbol on kelluke.


Hiina õpetustes, eriti konfutsianismis, on mõistmine (hiina keeles 知, 智 zhi) intellektuaalset võimekust tähistav sõna. Vt ka tarkus, teadmine.

Advertisement