kulg (hiina keeles 道 dao), Hiina õpetuste, eriti konfutsianismi ja taoismi, keskseid mõisteid.
Kõige üldisemalt võib seda tõlgendada kui suunatud korrastatud liikumist, mis on tegelikkuse üleüldine ja igikestev omadus.
Konfutsianismis ja sellest mõjutatud õpetustes kannab kulg eeskätt ühiskondlikku tähendust ning tähistab ideaalse hästi toimiva ühiskonna ja riigi seisundit, kus valitsevad kombed, õitseb kultuur ja õilsal on võimalik tegutseda. Tehakse vahet ‘inimkulu’ (hiina keeles rendao) ja ‘taevakulu’ (hiina keeles tiandao) vahel. Esimese all mõistetakse inimeses ja ühiskonnas, viimase all looduses toimuvat.
«Vestete ja vestluste» järgi sõltub kulg inimesest, mitte vastupidi: “inimene / ülendab kulgu / kulg / ei ülenda inimest”.
Filosoofilises taoismis on kulg märksa üldisem ja abstraktsem mõiste, iseenesest hoomamatu ja nimetamatu, nagu väidab «Daodejing»: “kulgetav kulg on püsitu kulg / nimetatav nimi on püsitu nimi”; “ma ei tea ta nime / sellepärast ütlen kulg / suvaliselt annan nimetusi”. Ometi väidetakse, et kõike (musttuhanded) tekitab kulg, kuigi kulg ise on nähtamatu ja tabamatu.
Kulg esineb sageli koos mõistega vägi, mida võib tõlgendada kui võimet kulgu tunnetada ja järgida.
Zhuangzi järgi on kulg ‘suur algõpetaja’ (hiina keeles dazong shi), millega peetakse silmas seda, et vaid kulgu mõistes ja järgides võib saada tõeliseks inimeseks ehk õndsaks.
Inglise keeles dao, tao, way, course.