Ida Mõtteloo Leksikon Viki
Advertisement

jooga (sanskriti keeles yoga ‘ike, rakend, ühendus’; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga), india õpetustest pärit mõiste, mis tähendab vaimseid harjutusi ja võib olla meeleharjutuste sünonüümiks.

Hinduismis on see meetod ühinemiseks ülimaga (näiteks brahmaniga).

Jooga mõiste tekkis brahmanismis, kus sellega tähistati vaimse teostuse teid, mille abil võib jõuda vabanemiseni sansaarast. Meele kontrolli ja arendamise vahendina on jooga kasutusel nii hinduismis, budismis, džainismis kui ka sikhismis.

Hinduismis kujunes välja samanimeline filosoofiakoolkond (daršana), kus jooga meetod on jagatud kaheksaks astmeks:

  • ohjeldamine (hoidumine ebakõlblatest tegudest),
  • kontroll (tähelepanu oma ihu ja meele üle),
  • iste ehk aasana (erinevad asendid harjutamiseks),
  • hingamine (hingamise jälgimine ja kontrollimine),
  • eemaldumine (meele suunamine välistelt objektidelt meelele enesele),
  • püsimine (meele püsimine ühel objektil),
  • mõtlus (süüvimine mõtlusobjekti),

Jooga koolkonna põhitekstiks on 2.–3. saj pärit Patandžali Yoga-sūtra.

«Bhagavadgītās» nimetatakse joogadeks peatükke, mis tähistavad eelkõige ülima jumalaga ühinemise erinevaid etappe.

Budismis kujunes 4.–5. saj joogatšaara koolkond, kus jooga tähendab mõtluse ühendamist teadvuse analüüsiga.

Advertisement