hing (sanskriti ja paali keeles jīva), india õpetustes elu ja eluväge tähistav mõiste.

1. Hinduismis tähendab see elusolendi individuaalset hinge, mis on hierarhiliselt madalam aatmanist ehk isest (mida mõnikord samuti hingeks tõlgitakse). Upanišadides ja saankhja õpetuses esineb hinge tähenduses puruša.

2. Budismis, eriti mahajaanas, on hing üks neljast mõistest (teised on ise, olend ja isiksus), millele ei saa omistada iseseisvat olemist ega tähendust, nagu väidab «Teemantsuutra»: “Ei saa rääkida, et ta on bodhisattva, kui temas toimib mõiste ‘ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ‘isiksus’.”

3. Džainismis on hing üks kahest põhimõistest, teine on ‘elutus ehk hingetus’ (sanskriti keeles ajīva). Hing on omane kõikidele elusolenditele. Maailm koosneb loendamatutest liikuvatest elusatest hingelistest nähtustest. Hingelised on nii inimesed, loomad kui ka taimed ja ürgollused. Ülejäänud nähtused on hingetud ja kuuluvad ajīva alla. Kõik hinged on tõelised, iseolevad ja igavesed ning neid iseloomustab teadvuslikkus (sanskriti keeles cetanā, caitanya), võime tunda õnne (sanskriti keeles sukha) ja tarmukus (sanskriti keeles vīrya).

Hinged jagunevad kaheks. Liikumatutel hingedel (maa, vesi, tuli, õhk ja taimed ) on vaid puudutamisvõime. Liikuvatel hingedel, mille alla käivad nii vaimud kui ka keha omavad hinged, on kaks kuni viis võimet (sanskriti keeles indriya).

Kuigi elusolendid ja muud hingelised nähtused on loomuldasa puhtad, määrivad neid põhjuse ja tagajärje seaduse tõttu tekkivad teod. Džainismi õpetuse abil on võimalik hinge puhastada ja kaotada side tegudega ning seeläbi jõuda vabanemiseni. Kuna kõik elusolendid ja muud hingelised nähtused on algselt puhtad ja kannavad endas võimet tegude ahelatest vabaneda, siis tuleb kõigisse neisse suhtuda aupaklikult ja vägivallatult. Sellest tuleneb džainistide äärmine aukartus elu ees ja vägivaldsusetus.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.