vadžra (sanskriti keeles vajra; tiibeti keeles rdo rje; hiina keeles ⾦剛 jingang; jaapani keeles kongō), vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala Indra välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike. Vadžra ise oli aga purustamatu. Hiljem, selleks, et rõhutada purustamatuse aspekti, hakkas vadžra tähendama ka teemanti.
Vadžra on oluline sümbol budismis, väljendades virgumise purustamatut ja hävimatut loomust. Vadžra sümboolika on keskne vadžrajaanas, mille nimetus on sellest tuletatud.
Konkreetse sümbolina esineb vadžra erilise kahe poolega saua kujul, millel on kummalgi pool üks, kolm, viis või üheksa haru ja keskel käepide. See on paljude buddhade, bodhisattvate ja idamite atribuudiks, sageli on vadžra paaris kellukesega (sanskriti keeles ghaṇṭā; tiibeti keeles dril bu), mille käepide sarnaneb vadžrale.
Vadžra sümboliseerib aktiivsust, mehelikkust, kaastunnet ja vahendeid (sanskriti keeles upāya), kelluke aga passiivsust, naiselikkust ja mõistmist (sanskriti keeles prajñā).
Tiibeti budismis tuntakse vadžrat dordže nime all.