Ida Mõtteloo Leksikon Viki
Advertisement

Daodejing (hiina keeles 道德經 ‘kulgemise väe raamat’), taoismi klassikaline tekst, mille autoriks peetakse Laozid.

Eerste zin Tao Te Tsjing.jpg

Arvatavasti 3. saj esimesel poolel e.m.a loodud Daodejing koosneb pisut enam kui 5000 kirjamärgist. Teos on jagatud 81 peatükiks, mis on koondatud kahte ossa: «Kulgemise raamat» (hiina keeles daojing) ja «Väe raamat» (dejing). Vanimas, 2. saj e.m.a pärinevas käsikirjas on raamatute järjestus vastupidine: Dejing eespool ja Daojing tagapool ning teos kannab vastavalt pealkirja Dedaojing.

Daodejing on vormilt tüüpiline vanahiina skeemtekst. Rohkesti kasutatakse võrdlusi, parallelisme, vastandusi, kohati ka riime. Daodejingis antakse filosoofilise taoismi põhjendus selle põhimõistete kulg, vägi, toimimatus, olev ja olematu, taevasmaa, musttuhanded jt seletuste ja määratluste kaudu.

Samas tõdetakse igasuguste määratluste piiratust: “kulgetav kulg on püsitu kulg / nimetatav nimi on püsitu nimi”; “ma ei tea ta nime / sellepärast ütlen kulg / suvaliselt annan nimetusi”.

Daodejings ülistatakse loomulikkust, tumedust, ähmasust, madalust, naasmist; sagedased võrdpildid on jõgi, org, naine. Taunitakse karjerismi, mida seostatakse konfutsianismi väärtustega, nagu inimlikkus, kohasus ja kombed. Ideaalne inimtüüp on õnnis (hiina keeles shengren), ühiskondlikult aktiivset õilsat (hiina keeles junzi) peetakse sellest alamaks.

Daodejings leidub ka otsest ühiskonnakriitikat, sõjavastasust ning isegi ideaalse riigikorra mudel, kus suurriik ja väikeriik toimivad harmoonilises koosluses: “suur riik / madaldudes väikse riigi ees / omaks võtab väikse riigi / väike riik / madal olles suure riigi ees / omaks võtab suure riigi”.

Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1979); Jaan Kaplinski tõlkes (2001).

Advertisement