(Uus lehekülg: 'analüüsiv vaatlus (sanskriti keeles ''vipaśyanā''; paali keeles ''vipassanā''; tiibeti keeles ''lhag mthong''; hiina keeles 觀 ''guan''; jaapani keeles ''kan''), budism...') Märgised: Visuaalmuudatus apiedit |
Resümee puudub Märgis: rte-wysiwyg |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | analüüsiv vaatlus (sanskriti keeles ''vipaśyanā''; paali keeles ''vipassanā''; tiibeti keeles ''lhag mthong''; hiina keeles 觀 ''guan''; jaapani keeles ''kan''), [[budism]]is üks kahest kõige tähtsamast [[meeleharjutus]]est koos [[meelerahu]]ga (sanskriti keeles ''śamatha'') |
+ | analüüsiv vaatlus (sanskriti keeles ''vipaśyanā''; paali keeles ''vipassanā''; tiibeti keeles ''lhag mthong''; hiina keeles 觀 ''guan''; jaapani keeles ''kan''), [[budism]]is üks kahest kõige tähtsamast [[meeleharjutus]]est koos [[meelerahu]]ga (sanskriti keeles ''śamatha''). |
| + | |||
| + | Analüüsiv vaatlus seisneb [[mõtlus]]e objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse. Analüüsiv vaatlus viib harjutaja selle mõistmiseni, et kõiki [[kokkupandu]]d [[seadmus]]i iseloomustab kolm tunnust: [[püsitus]], [[isetus]] ja [[kannatus]]. |
||
| + | |||
| + | [[Mahajaana]]s rõhutatakse seadmuste analüüsi [[tühjus]]e (sanskriti keeles ''śūnyatā'') mõiste kaudu. Analüüsiva vaatluse teel jõutakse ülemaise teadmise (kuues ''[[abhijñā]]''), [[mõistmine|mõistmise]] ja [[vabanemine|vabanemiseni]]. |
||
| + | |||
| + | Mõnes budismi meeleharjutussüsteemis peetakse meelerahu analüüsivale vaatlusele eelnevaks harjutuseks. Teistes, eriti ''[[chan]]''is, käsitletakse aga mõlemat kui ühe ja sama meeleharjutuse kaht teineteisest lahutamatut aspekti. |
||
| + | |||
| + | Inglise keeles ''insight'', ''contemplation'', ''discerning''. |
||
Redaktsioon: 3. august 2017, kell 12:20
analüüsiv vaatlus (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā; tiibeti keeles lhag mthong; hiina keeles 觀 guan; jaapani keeles kan), budismis üks kahest kõige tähtsamast meeleharjutusest koos meelerahuga (sanskriti keeles śamatha).
Analüüsiv vaatlus seisneb mõtluse objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse. Analüüsiv vaatlus viib harjutaja selle mõistmiseni, et kõiki kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, isetus ja kannatus.
Mahajaanas rõhutatakse seadmuste analüüsi tühjuse (sanskriti keeles śūnyatā) mõiste kaudu. Analüüsiva vaatluse teel jõutakse ülemaise teadmise (kuues abhijñā), mõistmise ja vabanemiseni.
Mõnes budismi meeleharjutussüsteemis peetakse meelerahu analüüsivale vaatlusele eelnevaks harjutuseks. Teistes, eriti chanis, käsitletakse aga mõlemat kui ühe ja sama meeleharjutuse kaht teineteisest lahutamatut aspekti.
Inglise keeles insight, contemplation, discerning.