Ida Mõtteloo Leksikon Viki
Advertisement

abhidharma (sanskriti keeles ‘seadmuste kohta, seadmuste üle’; paali keeles abhidhamma; tiibeti keeles chos mngon pa; hiina keeles 阿毘達磨 apidamo; jaapani keeles abidatsuma), budismis käsitlus seadmustest, seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseeriv ja nende tähendust selgitav õpetus.

Abhidharma kujunes aagama suutrate olulist mõisteaparaati korrastava süsteemina umbes 3.–2. saj e.m.a. Abhidharma tekstid koondati budismi pühakirja omaette kogumikuks Abhidharmapiṭaka’ks. Erinevate koolkondade abhidharmad tõenäoliselt erinesid mõnevõrra üksteisest. Tervikuna on säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelne Abhidhammapiṭaka. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi abhidharma tekste, nagu Vasubandhu Abhidharmakośa ja Asanga Abhidharmasamuccaya.

Abhidharma hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. Abhidharma süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: kokkupandud ja kokkupandamatud seadmused.

Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus sansaarat. Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. Sarvastivaada abhidharma kirjeldab 75 seadmust, joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. Abhidharmas grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui isiksuse koostisosasid. Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, kannatus ja isetus.

Kokkupandamatu seadmus on nirvaana, mõnes süsteemis veel ka ilmaruum.

Advertisement