Ida Mõtteloo Leksikon Viki

aagama (sanskriti ja paali keeles āgama ‘tulemine, saabumine’; tiibeti keeles lung; hiina keeles 阿含 ahan; jaapani keeles agon).

1. Budismis Sūtrapiṭaka’sse kuuluvate Buddha jutluste ehk suutrate kogude nimetus. Aagamat mõistetakse kui edasiantud Buddha sõna, mis on budismi tekstitraditsiooni kõige autoriteetsem osa.

Kokku on viis aagama kogumikku:

  • «Pikkade õpetussõnade kogu» (sanskriti keeles dīrgha-āgama),
  • «Keskmiste õpetussõnade kogu» (madhyama-āgama),
  • «Ühendatud õpetussõnade kogu» (saṃyukta-āgama),
  • «Üks-rohkem õpetussõnade kogu» (ekottara-āgama),
  • «Väikeste õpetussõnade kogu» (kṣudraka-āgama).

Budismi leviku kõrgperioodil Indias oli ilmselt käibel mitu üksteisest mõnevõrra erinevat aagama kogumikku. Tänapäeval on tervikuna säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelne kogumik Suttapiṭaka, mille osasid nimetatakse nikaajadeks:

Hiinakeelses budistlikus kaanonis on esindatud neli esimest sanskriti keelest tõlgitud aagamat. Sise-Aasiast on leitud peamiselt sarvastivaada koolkonna sanskritikeelsete aagama tekstide fragmente, mis mõnevõrra erinevad nii paali nikaajadest kui ka aagama hiinakeelsetest tõlgetest.

2. Hinduismis umbes 8. saj loodud šivaismi tantrate kogumike nimetus, mille tekst on sageli esitatud dialoogi vormis Šiva ja tema naise Pārvatī vahel.

3. Džainismi kanooniliste tekstide kogu nimetus.